Selle hooaja laskesuusatamise kalender pakub põnevust.
Hooaeg saab alguse novembri lõpus 2019 ning kestab kuni 2020. aasta märtsi viimaste nädalateni.
Missugustest võistlustest laskesuusatamise hooaeg koosneb?
IBU (Rahvusvaheline Laskesuusatamise Föderatsioon) korraldab IBU Cup-e, Maailmakarika etappe (MK etapid), Avatud Euroopa Meistrivõistlused ning Maailmameistrivõistlused. Täiendavalt toimuvad veel paralleelselt IBU poolt korraldatud noorte IBU Cup, mis koosneb kolmest osavõistlusest ning ka noortele on hooaja jooksul omad Euroopa- ja Maailmameistrivõistlused.
Laskesuusatamise MM 2020 ajakava
Neljapäval 13. veebruaril 4×6 segateade (Naised+Mehed)
Reedel 14. veebruaril naiste 7.5 km sprint
Laupäeval 15. veebruaril meeste 10 km sprint
Pühapäeval 16. veebruaril naiste 10 km ja meeste 12.5 km jälitussõidud
Esmaspäeval 17. veebruaril vaba päev
Teisipäeval 18. veebruaril naiste 15 km individuaaldistants
Kolmapäeval 19. veebruaril meeste 20 km individuaaldistants
Neljapäeval 20. veebruaril super segateate võistlus (Naine+Mees)
Reedel 21. veebruaril vaba päev
Laupäeval 22. veebruaril naiste 4×6 km ja meeste 4×7.5 km teatesõidud
Pühapäeval 23. veebruaril naiste 12.5 km ja meeste 15km mass stardid
Palusime Eesti laskesuusatamise koondislasel Regina Ojal kirjeldada iga võistluspaika natukene lähemalt.
Algav hooaeg saab olema pikk ning põnev. Alustame Östersundist, mis on saanud tavaks, et just seal toimub avaetapp. Saame panna koheselt proovile oma oskused tuulises lasketiirus ning vormi küllaltki tõusurikkal suusarajal. Edasi suundume juba mägisemasse võistluspaika Hochfilzenisse, kus tihti tervitab meid päike, kaunid lumeolud ning hõredam õhk. Esimese trimestri lõpetame sel hooaja Le-Grand Bornandis. See on selle hooaja esimene ja ainukene etapp, kus ma varasemalt võistelnud pole.
Uus aasta algab juba tavaks saanud uduses Oberhofis, kus kehv talveilm paneb proovile ka kõige täpsemad laskjad. Loodame iga aasta, et seekord näitab Oberhof end paremast küljest, kuid siiani pole ma veel mitte-udust Oberhofi näinud.
Jätkame Saksamaa piires ning suundume Ruhpoldingusse, kus kõik on hoopis teine. Mäed ning suur laskesuusameka tervitavad rohkete fännide ja meeleoluka õhkkonnaga. Rajad on seal vaheldusrikkad, on raskeid tõuse, kuid samas ka sirgeid ning kiireid allamäge lõikusid. Tiir asetseb peatribüünile väga lähedal ning kohale tulnud rahvahulgale avaneb vahetu vaade lasketiirus toimuvast.
Jaanuarikuu lõpetame Pokljukas, kus võistluspaik asub mäe otsas ja elamine all külas Bled. Pokljuka eripäraks on kindlasti tiiru tulek, kus pikk laskumine toob sind lasketiiru ning heade libisemisolude korral on tükk tegemist, et 30. laskekoha juures pidama saada.
Järgneb väikene hingetõmbe ning vormi lihvimise aeg enne hooaja tippsündmust Antholz-Anterselvas.
Anterselva võistluskeskus asub üle 1600m kõrgusel ning sealne hõre õhk teeb võistlusprotsessi omaette katsumuseks. Sealsed rajad on salakavalad ning oskus oma energiat jagada saab seal hoopis uue tähenduse. Taastumisprotsess lüheneb märgatavalt ning keha hapniku vajadus tõuseb.
Kui tiitlivõistlused Antholzis on läbi, järgneb koheselt uute tiitlivõistluste periood kodumaal Otepääl, kus toimub EM. Koduradadel võistlemine on suur asi ning eesmärk olla vormis ning võidelda kõrgete kohtade nimel kodupubliku silme ees on üheks minu peamiseks eesmärgiks.
Hooaeg jätkub aga suure hooga edasi Kontiolahtis, mis tervitab meid alatihti tuulise lasketiiru ning ränkraske “seinaga”, kust üles suusatamine tundub nagu astumine, sest tõusu nurk on niivõrd suur.
Hooajale paneb lõpu Oslo, kus rahvas loob rõõmsa meeleolu ja päikselised ilmad teevad näole pai. Võistlusrajad koosnevad väga rasketest tõusudest, kuid samas ka pikkadest laskumistest ning kiiretest lõikudest. Emotsionaalse poole pealt on Oslo võistluspaigana ideaalne hooaja viimaseks MK-etapiks, sest sealne olustik, vaated ning meeleolu annab kevadist sära ja energiat, mida tihti nii hilises hooaja faasis just vaja on!
Östersund.
Mõningate mööndustega küll, kuid on kujunenud suuresti reegliks, et laskesuusatamise hooaeg saab just Östersundist alguse.
Ka 2019/2020 hooaega alustame MK avastardiga Östersundist.
Östersund on oma radade poolest üks raskemaid. On see tingitud siis sellest, et tihti toimuvad seal just hooaja esimesed suurvõistlused ning vormi kõverik pole veel seal kus sooviks või ongi lihtsalt tegemist tõeliselt raske raja reljeefiga. Tiir asub peale pikka laskumist staadionil, kus on tihti külas laskesuusatajate “suurim” sõber tuul. Seega on tiir küllaltki soodsas kohas, kus peale laskumist on saadud puhata, kuid üldiselt ei ole seal laskmine olnud kunagi kerge, sest ilmaolud on pannud sportlased korralikult proovile. 2019. aasta tulemused siin.
Hochfilzen.
Kui Östersundis toimuvad võistlused tihti pimedas siis Hochfilzen tervitab sagedasti just päikesepaiste ning kaunite mägiste vaadetega. Hochfilzen on oma reljeefilt oluliselt mänglevam ning kirsiks tordil on enne lasketiiru ka kerge tõusunurk. Kui ilm vähegi soosib on Hochfilzenis väga head ja küllaltki kiired olud, küll võib seal aga ilm mägedele omaselt kiiresti muutuda.
Annecy Le-Grand Bornand.
Selle hooaja esimene ja ühtlasi ka ainuke võistluspaik, kus ma veel pole käinud.
Mäletan oma esimest hooaeg MK sarjas, kus just vahetult enne Annecy etappi otsustasin, et lähen võistlen IBU Cupil Obertilliachis. Loodetavasti nüüd on minu aeg käes sinna võistlema minna. Rajad on kuuldu järgi põllu peal ning küllaltki üles-alla reljeefiga. Elame näeme, mis tegelikult on! Olen põnevil, uutel võistluspaikadel on alati omad võlud varuks.
Oberhof.
Ei alga ka sel hooajal uus aasta kuidagi teistmoodi kui ikka uduse Oberhofiga. On räägitud söögi alla ja peale sealsest udust. Esimesel korral sinna minnes ei näinud ma kaugemale kui paar meetrit. Ka esimene võistluspäev pani korralikult proovile, sest tugev udu ei võimaldanud märke näha, nii siis seisime suuresti tiirus ning kui nägime, et paariks sekundiks udu kadus kasutasime võimalust, et paar lasku kirja saada. Me loodame alati, et sel aastal on Oberhof teistsugune.. siiani loodame!
Ruhpolding
Minu vaieldamatult lemmik võistluskoht kalendris.
Ruhpoldingu teeb kindlasti eriliseks tribüüne ja rajaääri täis rahvamass. See vahetu kontakt, mis on sportlaste ja pealtvaatajate vahel on esialgu võõras, tundub, et lasketiirus lastes hingavad pealtvaatajad sulle kuklasse. Radade poolest on Ruhpolding mõnusalt mänglev ning ringide keskel esineb ka sirgeid, seega pole ainult üles-alla sõitmine. Tiirule eelneb kergelt langev sirge, kus saab enda hingamise korralikult paika panna ning mis teeb sealse võistlemise ka väga raskeks, sest tiiru sissetulek on küllaltki soodne ning tabavusprotsent on seal alati kõrge. Ruhpolding ei tea, mis on möödalasud!
Pokljuka
Suuresti on Pokljuka üks suur tõus, millele järgneb pigem ebameeldiv järsk laskumine. Ka tiiru tullakse suure hooga, tihti on tükk tegemist 30. laskekohale pidama saamisega. Võistluspaigana erineb Pokljuka selle poolest, et võistlused toimuvad mäe otsas, kuid kõik koondised elavad üldjoontes all Bledis. Bledis on mõnus järvering jooksmiseks, kuid suusatada seal üldiselt ei saa vaid peab selleks sõitma mäe otsa staadionile.
Antholz-Anterselva MM
Hooaja tippsündmus, mis toimub küll kõrgel, kuid see-eest vägagi looduskaunis kohas. Anterselva teebki ennekõike raskeks selle kõrgus, võistlusrajad asetsevad 1650m.ü.m ning õhk on juba piisavalt hõre, et seda ka võistluspingutuse ajal tugevalt tunda.
Rahvast on alati palju ja üldiselt paistab seal ka päike, kutsume omakeskis seda kohta mitte Antholz vaid Suntholz.
Otepää EM
Kohe peale MMi jätkub hooaeg koduradadel. Euroopa Meistrivõistlused Otepääl, Tehvandil on sama tähtis kui MM ning oma vormi soovin ideaalis hoida kogu pika tiitlivõistluste perioodi vältel. Koduradadel võistlemine on olnud alati eriline, perekond ja lähedased inimesed staadionil kaasa elamas ning palju ergutussõnu kuuled just eesti keeles. Sellised pisikesed nüansid panevad tihti kiiremini liigutama küll, usun, et see tuleb suureks kasuks, sest pikk võistlusperiood on juba seljataga ning korralik võistlusnädal Otepääl ees!
Nove Mesto
Nove Mestos on pikad tõusud aga eripäraseks teeb asjaolu, et ka laskumised on pikad ja küllaltki sirged. Üldiselt on läbivalt kõikides võistluspaikades keerulised ja kurvilised laskumised. Seda esineb ka Nove Mestos, kuid kõikidest võistluspaikadest kõige vähem.
Rahvast on seal alati metsikult, mitte ainult staadionil vaid igal pool raja ääres samuti. Pole kohta võistluse jooksul, kus sa oleksid üksinda. Staadion on massiivne, enne tiiru on pikk sirge staadionil, et tuua võistlejad pikemaks ajaks publiku ette.
Kontiolahti
Kontiolahti on väga kodune koht. Esiteks on see lähedal ning sinna reisimine küllaltki valutu. Rajad on rasked, alguses sõidad alla põhja ning hakkad siis sealt vaikselt üles ronima. Kontiolahti on tuntud ka oma “seina” poolest, kus tõesti tunned, nagu suusataksidki seinast üles. Lasketiir on üldiselt tuulisem ning võistlus pole seal kunagi enne viimast tiiru otsustatud.
Oslo
Kui küsida laskesuusatajatelt, mis on nende lemmikuks võistluspaigaks siis võib väga tihedalt kuulda- Oslo! Ka mulle meeldib, käes on hooaja lõpp, päike paistab ning vaated on meeletult kaunid. Fänne on palju ning meeleolu on rõõmus. Ka võistlusrajad on mõnusalt vahelduva reljeefiga, on raskeid ja pikki tõuse, kuid samas ka kiireid lõike ning pikki laskumisi. Ka Oslos on tiiru asukoht küllaltki soodsas kohas, enne seda on pikk lauge laskumine, kus pulss jõuab ära taastuda. Võib öelda, et hooaja viimaseks MK etapiks on see võimalikest valikutest parim.