Laskesuusatamine

Estonian Biathlon Team mängukaardi pakist leiab 52 kaarti, millest igaühel rääkida oma lugu laskesuusatamise juures. Kõik olulised inimesed, spordiklubid ja võistluspaigad on kajastatud. Iga kaardi juurde käib lisaks illustratsioonile ka lühikirjeldus saavutatud tulemustest. Treenerite ja taustajõudude puhul aga seos mõne sportlase või spordialaga laiemalt. Kui sind huvitab Laskesuusatamine Eestis, siis siit leiab iga spordisõber midagi uut ja huvitavat.

Laskesuusatamine, võistlused, relv, trahviringid ja -minutid.

Lõpetuseks mõned vastused levinumatele küsimustele. Laskesuusatamise mk (Laskesuusatamise maailmakarikas) algab üldjuhul novembri lõpus ning kestab järgmise aasta märtsini. Selle aja jooksul käiakse läbi üheksa erinevat võistluspaika, vahepeal aga tiitlivõistlusena laskesuusatamise MM (Maailmameistrivõistlused). MM toimub igal talvel, erandiks vaid taliolümpiamängude aasta. Laskesuusatamise MM 2019 toimus Rootsis, Östersundis. Laskesuusatamise MM 2020 saab toimuma aga Itaalia tõelises laskesuusamekas Antholz Anterselvas. Teiste võistlustena on talvel kavas veel IBU Cup ehk Euroopakarika etapid ning Euroopa meistrivõistlused laskesuusatamises. Suviti peetakse aga maha suvised maailmameistrivõistlused. Laskesuusatamise hooaeg 2019/2020 kohta loe lähemalt SIIT.

 
Laskesuusatamist võib teine kord kuulda kutsutavat ka biathlon või eesti keeles korrektsena ka biatlon. Laskesuusatamise relv on 5,6 millimeetrise kaliibriga käsitsi laetav sportpüss, mille miinimumkaal on 3,5 kilogrammi, maksimaalne kuuli väljumiskiirus 380 meetrit sekundis. Laskesuusatajate kasutatavad relvad maksavad vahemikus 1 000 – 8 000 eurot ning kestavad ligikaudu viis aastat. Siis vahetatakse püssil toru. Noorematel sportlastel tuleb aga kiirest kehalisest kasvust tingituna vahetada paari-kolme aasta tagant relva kaba. Ebatäpsete laskude puhul lasketiirus tuleb läbida kas 150 meetrine trahviring (Uuematel ja kiirematel distantsidel on laskesuusatamise trahviringina kasutusel ka lühendatud, 75 meetrine trahviring). Kõige pikemal individuaaldistantsil on möödalasu korral aga karistuseks trahviminut ning trahviringe sellisel juhul ei kasutata. 

Laskesuusatamine ja ajalugu

Kas teadsid, kuidas laskesuusatamine üldse alguse sai? Juba iidsel ajal kummardasid Skandinaavia asukad vananorra jumalat Ullri, kes oli ühtlasi nii suusatamise kui küttimise jumal. Laskesuusatamise sügavad juured pärinevadki ellujäämise nimel suuskadel küttimisest. Moodsamatel aegadel arenes laskesuusatamine otseselt välja aga Norra sõjaväes praktiseeritud patrullsuusatamisest, milles peetakse sõjaväelisi võistlusi tänase päevani. Laskesuustamine oli ka olümpiamängudel patrullasuusatamise nime all näidisalana kavas aastatel 1924-1948. Võistkonda, kes pidid suusatama ühises rühmas ja ka saabuma finišisse koos, kuulusid alguses ohvitser, allohvitser ja kaks sõdurit. Patrullsuusatamises domineerisid soomlased, šveitslased, prantslased ja rootslased. Kui esimesena kaasati 1958. aastal maailmameistrivõistluste kavva meeste 20 km individuaaldistants, siis kaheksa aastat hiljem 1966 hakati ametlikult võistlema ka 4 x 7,5 km teatesõidus. Möödus veel kaheksa aastat ja 1974. aastal võeti Minski maailmameistrivõistlustel kavva ka 10 km sprint. Naised hakkasid laskesuusatamises maailmameistrivõistluste tasemel esimest korda võistlema 1984. aastal, kui võistlused toimusid Prantsusmaal Chamonix’s. Siis peeti aga meeste ja naiste võistluseid eraldi. Üks esimestest naiste maailmameistritest oli eestlane Kaija Parve, kes tuli 1984. aastal Nõukogude Liidu teatenaiskonnaga kullale. Järgnevatel aastatel krooniti Parve veel mitmel korral maailmameistriks nii individuaaldistantsil, sprindis kui teatesõidus. Alates 1989. aastast on meeste ja naiste maailmameistrivõistlused toimunud koos. 1992. aastal võistlesid naised esmakordselt ka taliolümpiamängudel.

2011. aasta aprillis ilmus meie spordirahva lühielulugusid koondava “Eesti spordi biograafilise leksikoni” kolmas väljaanne, mis on järjeks 1937. ja 2001. aastal ilmunud teostele. Raamat valmis Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning Eesti Entsüklopeediakirjastuse koostöös ja Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Kultuurkapitali toel (Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, 2011). Muuhulgas on suurepäraselt kajastatud ka meie Eesti laskesuusatajate kohta käiv info.

Eestis on ka Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon (ELSF), mis on asutatud 11.11.1992. aastal mittetulundusühinguna eesmärgiga edendada nii talvist kui ka suvist laskesuusatamist Eestis ning esindada Eestit Rahvusvahelises Laskesuusatamise Liidus (IBU).